Pärnust Virtsu poole sõites, kust suundud praamiga edasi Saaremaale, on algul 11 km kergliiklusteid, seejärel sõidad sa üsna rahulikul mõnusal maanteel metsade, rohumaade ja põldude vahel. Mitmel pool tasub siin mere äärde põigata. Viimasel 17 km jooksul on ka lühikesi kruusateelõike, samas pakuvad ka Laelatu puisniit, Puhtulaid ja sõit meretammil häid emotsioone.

Marsruudi teine lõik pikkusega 336 km kulgeb Muhumaal ja Saaremaal. Muhumaa on suuruselt Eesti kolmas saar ja pakub ilusaid vaateid, väga eriilmelisi külapilte ning ajaloolisi vaatamisväärsusi. Muhumaal läbid sa ligikaudu 50 km, millest kruusateid on alla 10 km. Saaremaal teed peaaegu terve ringi saarele peale (280 km). Saare pealinna Kuressaare ümbruses kulgeb matkarada ligi 30 km kergliiklusteedel, muus osas liigud üsna rahulikel asfaltteedel. Kõige probleemsem lõik on Sõrve poolsaare läänekaldal, kus on umbes 15 km tolmuseid kruusateid, aga seda kompenseerivad ilusad vaated merele. Saaremaal kohtad vaid sellele saarele omast kaunist loodust, kaugemates maanurkades (eriti Sõrve poolsaarel) rahu ja vaikust, ringiliikuvaid metsloomi ja linde. Veidi turistlikumal põhjarannikul on põnevat vaatamist veelgi enam.

Marsruudi kolmas lõik toob sind Hiiumaale, kuhu saad Saaremaalt Triigi sadamast. Saabudes Hiiumaa Sõru sadamasse kulgeb marsruut (114 km) jällegi peamiselt rahulikel asfaltteedel, Kärdla lähistel ka kergliiklusteedel. Hiiumaa on matkajate hinnangul Eesti üks kauneimaid matkapiirkondi – siin on palju puutumatut loodust, võrratud rannad, sadamad ja väikekülad ning RMK telkimiskohad pakuvad mõnusat looduslähedast olemist. Hiiumaa pärleiks on Kõpu poolsaar ja Kassari, aga põnevaid paiku võib leida saarel igal pool.

Neljas lõik algab Rohukülast pärast praamisõitu mandrile ja kulgeb mere lähedale hoides kuni Tallinnani (170 km). Linnade lähistel saad kasutada kergliiklusteid (Haapsalu kandis üle 10 km, Tallinnale lähenedes umbes 30 km). Enamik sellest lõigust kulgeb väiksematel metsa- või rannikuteedel, mis on ratturite jaoks väga mugavad. Ainus keerukam teelõik on Spithami ja Nõva vaheline ebatasane metsatee (9 km). Vaatamist väärib taas palju puutumatut loodust, ilusad rannikualad ja metsamassiivid. Kindlasti tasub aega võtta Haapsalus ringi vaatamiseks (ordulinnus, merepromenaad, kenad puitmajad). Selle lõigu finišipaigaks olev pealinn Tallinn on oma vaatamisväärsustega maailmakuulus.

Viies lõik kulgeb Tallinnast kuni Vihulani (159 km). Kuni Maarduni saad sõita kergliiklusteedel, lühemaid lõike tuleb ka edaspidi. Põhiliselt lookleb matkatee taas kvaliteetsetel mõistliku liikluskoormusega asfaltteedel. Selle lõigu pärlid on Jägala juga, põhjaranniku kaunid poolsaared ja muidugi Lahemaa rahvuspark oma võrratu looduse ja kaunite mõisahoonetega. Kindlasti tasub teha kõrvalepõige ka Käsmu kalurikülla.

Kuuendaks lõiguks on teekond Vihulast kuni marsruudi lõpuni Narvas (151 km). Enamik sellest lõigust asub tööstuslikul Ida-Virumaal, aga rannikuteel sõites matkajat kaevandused ja tööstusettevõtted suurt ei sega. Kunda lähistel, Sillamäel ja Narva lähistel on kenad kergliiklusteed, muus osas toimub sõit enamasti rahulikel asfaltteedel. Siiski pead neljas kohas sõitma mõne kilomeetri vältel Tallinn-Narva põhimaanteel, sest head alternatiivid sellele puuduvad.